Teie ostukorv on tühi.
Arbuus "Sugar Delicata" F1
Uus
Arbuus "Sugar Delicata" F1.
Varajane (70-80 päeva) hübriidsort tugeva kasvujõuga. Vili on laiaelliptiline, triibuline, keskmise paksusega koorega. Vilja mass ulatub 9-12 kg-ni. Viljaliha on tumepunane ja väga magus. Hübriidi iseloomustab suurepärane transporditavus ja pikk säilivusaeg pärast koristamist (45-65 päeva).
Agrotehnika ja kasvukoht.
Arbuus eelistab kergeid, õhku ja vett läbilaskvaid muldi (liivased ja liivsavimullad). Liigniisked ja rasked mullad talle ei sobi. Kasvukoht peaks olema veidi kõrgem, maksimaalselt valgustatud ja hästi soojenev, kaitstud külmade tuulte eest. Järgige viljavaheldust: samale kohale istutatakse arbuusid mitte varem kui 4 aasta pärast.
Külv ja kasvatamine.
Võib kasvatada nii avamaal kui ka kasvuhoones.
* Seemnete külv: orienteeruvalt mais, kui muld on 8-10 cm sügavuselt soojenenud +15+16°C-ni. Enne külvi on soovitatav seemneid töödelda kaaliumpermanganaadi lahuses, seejärel loputada puhta veega.
* Istikute meetod: istikud istutatakse mulda, kui öökülmade oht on möödas, 3-4 pärislehe faasis.
* Istutusskeem: avamaal — 140x100 cm, kasvuhoones — 70x70 cm (kohustuslik sidumine spaleeri külge, viljad riputatakse võrkudesse).
Hooldus.
Taime kasvades kujundatakse see üheks varreks, eemaldades kõik külgvõrsed. Ühele taimele jäetakse 2-3 viljaalget, misjärel tipp näpistatakse (lejäänud viljaalged eemaldatakse, et viljad jõuaksid valmida).
Edasine hooldus seisneb mõõdukas kastmises, mulla kobestamises, väetamises ja väätide mullaga katmises (avamaal), et kaitsta neid tuule eest.
Varajane (70-80 päeva) hübriidsort tugeva kasvujõuga. Vili on laiaelliptiline, triibuline, keskmise paksusega koorega. Vilja mass ulatub 9-12 kg-ni. Viljaliha on tumepunane ja väga magus. Hübriidi iseloomustab suurepärane transporditavus ja pikk säilivusaeg pärast koristamist (45-65 päeva).
Agrotehnika ja kasvukoht.
Arbuus eelistab kergeid, õhku ja vett läbilaskvaid muldi (liivased ja liivsavimullad). Liigniisked ja rasked mullad talle ei sobi. Kasvukoht peaks olema veidi kõrgem, maksimaalselt valgustatud ja hästi soojenev, kaitstud külmade tuulte eest. Järgige viljavaheldust: samale kohale istutatakse arbuusid mitte varem kui 4 aasta pärast.
Külv ja kasvatamine.
Võib kasvatada nii avamaal kui ka kasvuhoones.
* Seemnete külv: orienteeruvalt mais, kui muld on 8-10 cm sügavuselt soojenenud +15+16°C-ni. Enne külvi on soovitatav seemneid töödelda kaaliumpermanganaadi lahuses, seejärel loputada puhta veega.
* Istikute meetod: istikud istutatakse mulda, kui öökülmade oht on möödas, 3-4 pärislehe faasis.
* Istutusskeem: avamaal — 140x100 cm, kasvuhoones — 70x70 cm (kohustuslik sidumine spaleeri külge, viljad riputatakse võrkudesse).
Hooldus.
Taime kasvades kujundatakse see üheks varreks, eemaldades kõik külgvõrsed. Ühele taimele jäetakse 2-3 viljaalget, misjärel tipp näpistatakse (lejäänud viljaalged eemaldatakse, et viljad jõuaksid valmida).
Edasine hooldus seisneb mõõdukas kastmises, mulla kobestamises, väetamises ja väätide mullaga katmises (avamaal), et kaitsta neid tuule eest.
* Vaevalt leidub inimest, kes ütleks, et ta ei armasta arbuuse...
See hiiglaslik mari on kõigile meelepärane. Hooajal, mil saak valmib, kasutavad paljud arbuusidieeti neerude ja kuseteede puhastamiseks, mis on tõepoolest tõhus. Kuid vähesed teavad, et sellel viljal on ka muid raviomadusi. Näiteks sisaldab see rauda – seega aitab aneemia korral. Kergesti omastatavate suhkrute sisaldus teeb sellest hea energiaallika. Maksa- ja sapipõiehaiguste, sealhulgas ateroskleroosi, hüpertensiooni, podagra, gastriidi, kõhukinnisuse, arütmia, rasvumise ja erinevate mürgistuste korral soovitatakse igapäevasesse menüüsse lisada värsket arbuusi viljaliha.
Organismi üldiseks puhastamiseks, vastunäidustuste puudumisel, kasutatakse arbuusipaastu, mil 3-4 päeva jooksul süüakse vaid arbuuse ja rukkileiba. Intensiivne uriinieritus neil päevil loputab neere ja kuseteid, viies välja liivaterad ja väikesed kivid.
Arbuusi puhul pole ravitoimega mitte ainult viljaliha, vaid ka seemned ja koor. Neid saab varuda ja kasutada samade haiguste korral nagu viljaliha, keeduste ja tõmmiste kujul. Nii tuleb gastriidi korral 100 g kuivatatud koori üle valada 0,5 l keeva veega ja lasta tõmmata täieliku jahtumiseni. Parem on seda teha termoses. Täiskasvanutel keskmise kaaluga 70-75 kg soovitatakse võtta 100-125 ml tõmmist 4-6 korda päevas. Laste annust vähendada proportsionaalselt lapse kaaluga.
Sapikivitõve korral ja sapijuhade puhastamiseks valada 150-170 g kuivatatud koori üle liitri keeva veega, panna nõrgale tulele ja keeta 25-30 minutit. Keedust võtta 200 ml enne sööki 3-5 korda päevas.
Arbuusi viljaliha tarbimine suurtes kogustes on vastunäidustatud neerupuudulikkuse, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ägenemise korral.
